VÕHKSA MÕIS.

Võhksa (saksa keeles Vexholm), nimi on säilinud ainult mõisa nimena. Võhksa küla, mis veel 17. saj alguses kandis Wececulle nime, läks 17. saj teisel poolel mõisamaade alla. 1923.aastal, pärast mõisa jagamist tekkinud Võhksa asundusküla nimetati 1936. a. eestindamise tulemusena Kungla külaks.
Võhksa mõisa, mis tookord kandis nime Kiselecht, kujunemise lugu on jälgitav alates1562. a. läänistusest. 17. saj. I poole lõpul toodi mõis üle ja ehitati Võhksa külla.
Pikka aega, alates 1645.aastast oli Võhksa mõis seotud von Pollidega. 20.sajandi alguses enne I maailmasõda müüdimõis von Buxhoevdenite perele.
Võhksa mõisa härrastemaja oli keskosas kahekordne ja tiibadest ühekorruseline esinduslik kiviehitis. Teise korruse ilusast saalist pääses rõdule, kust avanes kaunis vaade pargile. 1919. aasta maareformidega peremeheta jäänud mõis seisis tühjana, kolhoosiajal kasutati mõisat Kungla kolhoosi kontorina, saalis peeti pidusid. Hiljem kohandati hoone viljakuivatiks.
Praeguseks on kunagisest härrastemajast järele jäänud 2-korruseline keskosa, säilinud on mõisapark, osa majandushooneid. 1993. a. ostis Võhksa mõisa koos väikese maatükiga Odert von Poll Saksamaalt.
LÖÖNE MÕIS.

1489.aastal läänistas piiskop Peetrus Hans Scherile poolteise adramaa suuruse Cölle mõisa, mis asus tollase Lööne ( Löhn) küla lähedal. Üheksa aastat hiljem läks see mõis von Pollide suguvõsa kätte. Von Pollid olid ettevõtlikud omanikud ning laiendasid mõisavaldusi tublisti: Taani aja alguses kuulusid Lööne mõisale lisaks Lööne külale ka Kõnnu (Könde), Rahu (Ragk), Kõljala (Köliall) ja osa toonasest Valjalast (Pappi-Allewe), kuhu Pollid 1634.aastal ehitasid ka tulutoova kõrtsi. Tollal oli mõisaomanikuks Odert von Poll, kes oli ühtalasi ka Saaremaa rüütelkonna peamees ja maanõunik. Hilisemad mõisnikud Weymarnid, Güldenstubbed ja Buxhövdenid laiendasid mõisavaldusi veelgi.

18.sajandi lõpus alustasid Weymarnid uue mõisahoone ehitamist. See oli kõrge keldri ja poolkelpkatusega lihtne ühekorruseline barokk stiilis hoone. 1864.aastal lisas tollane omanik Güldenstubbe sakmelise viiluga neogooti stiilis keskrisaliidi, mida kaunistab peenelt töödeldud Güldenstubbede vapikivi. Tähelepanu väärivad hästitöödeldud raiddetailidest karniisid, akende ehisraamid ja hoone ehisnurgad. Sellisena püsib auväärne Lööne härrastemaja põlise mõisapargi varjus tänini.

Aastatel 1923 – 1973 oli mõisamajas kool, hiljem turismibaas. Praegu on hoone eravalduses.