Valjala rahvamaja ehitamisest.

Valjala rahvamaja ehitamise mõte öeldi esimest korda välja 1911. aastal, kohalikus põllumeeste seltsis. Alles 1929 aasta võeti Valjala rahvamaja Saare maakonna rahvamajade võrgu kavva. 15 november 1936 aastal esitas sihtasutus "Valjala Rahvamaja" projekti Saare Maavalitsusele kinnitamiseks.

Rahvamaja ehitamisega alustati 1939. aasta mai kuus, kus hoogtööpäeval kaevati vundamendi kraav. Ehituskomisjoni esimeheks oli August Kindel, koos valla juhtkonnaga, eees otsas valla kirjutaja Konstantin Niit'iga.

Valjala rahvamaja

Enne sõda sai ehitusega jõutud müüritööde lõpetamiseni ja osaliselt ka põranda talade paigaldamisega. Kuid algav sõda katkestas töö ja uuesti sai tööga alustatud alles 1949. aasta kevadel. Peale sõda selgus, et projekt oli vallamaja põlemise tagajärjel kaduma läinud. 1948 aastal sai uus projekt koostatud ja ehitus töödega alustati 1949 aasta kevadel.

Rahvamaja ehituskomisjoni kuulusid esimees Augustin Maripuu liikmed: Elmar Järve, Helga Kuusk, Osvald Varipuu, Elmar Kolk, Viktor Piirts. Aleksander Vaur, Heino Vilsaar, Juljus Mook.

Veel kuulusid komisjoni koosseisu: Valjala külanõukogust Eduard Au, Ferdinand Kaubi, Aleksander Trauman, Sassi külanõukogu,Arvid Sink. Ilmar Lõmps, Oskar Suur.Kallemäe külanõukogu. Johan Prooses, O.Kald, Magnus Kald,Endel Jõgi.
Tööde juhataja palgati Arkadi Ränk Kõnnukülast, kes õppis sel ajal Kuressaare Ehitustehnikumis.
Ehitus materjale toodi Rahu baasist( tellised,raudtalad) puidumaterjal Kaali riigimetsast. Alumised konuse põranda talad said kõrvaldatud, sest need olid mädanenud. Müüri tööd, mis osaliselt olid veel lõpetamata, ehitati üles.

1949 aasta sügisest ei jõutud ehitust veel täielikult katuse alla viia ja jätkusid 1950 aasta kevadel. Et arkadi Ränk koolis õppimise sai vähe kohapeal olla, tööd juhtada, siis 1950 aasta mai kuus toimus suurem hoogtöö päev. Sel päeval oli metsast puude väljatoomisel veo hobuküüti, kolm veomasinat materjalide veol baasist ja umbes sada inimest töötas maja juures abitöölistena.
Sel päeval oli Tallinnast kohal ka Kultuur harrastuste komitee insener Jekimov, kes jäi töökäiguga rahule.

Kui meile 1949 aastal eraldati Komitee poolt 50 000 rubla ehitus töödeks, siis peale hoogtöö päeva komitee eraldas ehitus töödeks 500 000 rubla.katuse - materjali( eterniit) saamiseks käidi Tallinnas Vabariigi ministrite usukogu plaanikomisjonis , koos kultuuri haridus komitee esindajaga ja saime vastava koguse eterniiti.