Oessaare laht.

Oessaare ehk Siiksaare laht on Laidevahe kaitsealal asuv jäänukjärv. Järve suurus on 100 ha, suurim sügavus 1,6 m. Merest eraldus 1000-1500 aastat tagasi.

Järve läbib Lõve jõgi, selle järvest merre voolavat osa tuntakse Silmajõe või Enismäe silmana. Kõrge veeseisu korral voolab selle kaudu järve merevesi. Järve põhjas asuv paks mudakiht on ravitoimeline.

Peamised kalad on roosärg, koger, haug, linask, nurg ja viidikas. Järv ja selle ümbrus on paljude veelindude pesitsus- ja läbirändealaks

Lõve jõgi.

Valjala valla läänepiiril voolab Lõve jõgi. Oma 31 km pikkusega on ta Saaremaa pikim jõgi ja jõgikonna suuruselt (159 km2) on ta Nasva jõe järel teisel kohal. Lõve jõgi saab alguse Sise-Saaremaa soodest Eikla ja Tõrise küla vaheliselt alalt.

Oma ülemjooksul on ta kraavide kaudu ühenduses Põduste ja Leisi jõega. Keskjooksul on jõge tugevasti õgvendatud ja teda tuntakse ka Lööne ja Pahna kraavi nime all. Oma alamjooksul läbib jõgi Oesaare lahe ja suubub Laidevahe lahte Enismäe silma nime all.Jõkke suubub rohkesti lisakraave ja ojasid (Jõetaguse, Räägu jt.)

Maadevahe jõgi.

Valjala valla idapiiril voolab Maadevahe jõgi.Jõgi saab alguse Tõnija soost ja suubub Kõiguste lahte. Kunagi oli ta Saaremaa oludes suur ja võimas jõgi, kuid tänaseks on alles jäänud vaid väike soostunud kallastega jõeke. Jõe pikkus on 8 km ja jõgikonna pindala 30 km2.

Kunagi oli tal ühendus Koigi rabas asuva Pikkjärvega, kuid tänu maaparandustöödele on see ühendus tänaseks katkenud. Tähelepanuväärne on jõe alamjooksul asuv märgala oma liigirikkuse poolest. Jõe keskjooksul asub looduskaitsealune Lepna tammik koos oma suure papliga. Jõgi on saanud oma nime sellest, et keskajal oli ta ordumaade ja Saare-Lääne piiskopi valduste piirijõgi.