Laidevahe


Lõuna-Saaremaale, Valjala ja Pihtla valdade piiril paikneva Laidevahe looduskaitseala näol on tegemist kõrge looduskaitselise väärtusega mosaiikse märgala kompleksiga, kuhu kuuluvad laiduderikas Laidevahe laht, rohkesti jäänukjärvi ja roostikke, ranna- ja soostunud niidud.

Märgalade vahel leidub kõrge looduskaitselise väärtusega maismaakooslusi - näiteks salumetsi Oessaare lahe ja Laidevahe lahe vahel, mis on harvanähtavalt tüüpilised, hästi säilinud ja haruldaste liikide rikkad, soostunud niite lahtesid ümbritsevatel madalatel aladel ning mitmesuguses arengustaadiumis alvareid ja rannaniite rannikul ja laidudel.


Soostunud rohumaakooslustest on Eesti piires haruldane ja kaitset vajav mõõkrohu kooslus, mida leidub mitmel pool Oessaare järve lähedal ja lubika-pääsusilma ja pruuni sepsika kooslused. Rannaniitudest on Eestis haruldased ning kaitset vajavad hariliku lõhnheina , liht-randpunga ja oja-haneputke kooslused.
Hea läbivooluga rannaveekogusid - järvi ja lahtesid iseloomustab rikkalik kalastik . Peamiselt eineb roosärg, koger, haug ja linask, kuid leidub ka nurgu, viidikat, ahvenat, särge, säinast, teibi, angerjat, kiiska, silmu ja rünti. Praegu on lahtedes massiline ogalik. Kokku on alal kindlaks tehtud 26 kalaliiki, neist lahtedes 19.


Laidevahe märgala linnustikku iseloomustab suur liigiline mitmekesisus, mis tuleneb elupaikade rohkusest ja mosaiiksusest ning mitmete Eestis suhteliselt haruldaste linnuliikide arvukas esinemine. Ta on pesitsevate pütlaste (3 liiki), rääkspardi ja vääikehuiga "esindusala" Eestis.

Kaitsealustest liikidest pesitseb I kategooria liigina merikotkas, arvukalt esineb II ja III kategooria kaitsealuseid linnuliike. Rändel peatub suhteliselt arvukalt valgepõsk-laglesid ja rääksparte, nii kevad- kui ka sügisrändel kasutab ala kokku kuni 20 000 vee- ja rannikulindu.

 

Koigi maastikukaitseala

Koigi maastikukaitseala asub osaliselt meie territooriumil. Ta suurus on 2396 ha ja see hõlmab mitmes arengujärgus soid. Raba turbakihi keskmine sügavus on kolm meetrit (max 5) ja vanus paar tuhat aastat. Kaitsealale jääb neli järve (Koigi, Ümmargune, Pikk ja Naiste). Neist suurim on madalaveeline (0,5 m) Koigi järv (178 ha).
Rabades, mis võtavad anda alla suurema osa kaitsealast, esinevad älved, kuid puuduvad laukad. Haruldastest linnuliikidest pesitseb kaitsealal musttoonekurg ja merikotkas. Koigi järv on sobiv elupaik veelindudele.
Rabaga tutvumiseks on rajatud matkarada ja kolm vaatetorni.