VALJALA HARIDUSELU.

Köstrikooli kohta on teateid pastor Johann Heinrich Schmidti ajast. Teada on, et alates 1773.aastast õpetas talupojast köster Magnus, kes elas Ariste külas, lapsi pastoraadi leeritoas lugema. Hiljem oli köster-kooliõpetajaks Ludwig Eichfuss. Ilmselt ei laabunud õppetöö nii nagu loodeti, sest 1795.aastal kurtis abiõpetaja August Schmidt vähese õpihuvi üle Valjalas. 1809.aastal alustas köster-kooliõpetajana tööd Pert Davidson.
Esimese teadaoleva mõisakooli asutas Carl von Güldenstubbe 1810.aastal Löönes. 1824.a. oli Valjala kihelkonnas igas külas üks kool, kokku 16 kooli, millest 13 olid nii öelda pühapäeva koolid, kus lapsi pühapäeviti õpetati. 1824.a. oli Valjala koolides hingekirjas 549 õpilast.

Haeska külakool

Valjala kihelkonnakool

Pahna külakool

Kõnnu külakool

1839.aasta novembris alustas vastses koolihoones järjepidevat tööd Valjala kihelkonnakool.
1840.a. oli Valjalas 18 külakooli, kus õppis 561 õpilast. Lööne, Jõõri, Sassi, Haeska ja Kõljala külakoolil oli oma maja. Õppetöö kestis 10. novembrist 10.märtsini, 1 päev nädalas.
1874/75 õppeaastal oli 18 külakooli, kus õppis 201 poissi ja 218 tütarlast. Töötasid järgmised külakoolid: Jõõri, Tõnija, Sakla, Kõnnu, Koksi, Rahu, Reeküla, Võhksa, Kuiste, Siiksaare, Ariste, Kalli, Haeska, Jursi, Pahna, Lööne, Väkra, Valjala kirikumõisakool. Niisugune koolisüsteem püsis kuni mõisavaldade liitmiseni.
20. sajandiks kahanes tugevasti külakoolide arv. 1913. aastal töötas Valjalas veel 9 külakooli, Esimese maailmasõja ajal vähenes nende arv veelgi.
Eesti Vabariigi ajal kujundati täielikult ümber Valjala koolivõrk. 1919.aastal otsustas vallavolikogu liita külakoolid algkoolideks, mis pidid alustama tööd vabanenud mõisahoonetes. Algselt jäi töötama 7 algkooli: Haeska, Koksi, Lööne, Pahna, Tõnija, Uue-Lõve, Vana-Lõve.
1.oktoobril 1923. a. alustas tööd Lööne kool, mis koondas Valjala Algkooli, Kõnnu ja Lööne külakoolide õpilased. Nii töötas kool 4-klassilisena kuni 1928. a.

Vana-Lõve kool

Sassi algkool

Kallemäe 6. kl. kool

Uue-Lõve algkool

Lööne algkool

Sassi mõisa ümberehitustööd venisid ja alles 1928.aastal sai seal õppetööd alustada. Viimasena, 1932.aastal, liitus Sassi algkooliga Röösa kool.
1931.aastast seati sisse 6-klassiline koolikohustus. Seetõttu jäi kitsaks Uue-Lõve koolihoone. 1937.aastal alustati uue kooli ehitamist Kallemäele. Valmis sai see hoone 1940.aastal ja jäi kohe kitsaks, sest vahepeal oli vaja avada ka seitsmes klass.
1929. aastal reorganiseeriti Lööne kool 6-klassiliseks, 19 45-1946 õppeaastal 7-klassiliseks. 1961. aastal avati seal katseliselt 8. klass, alles 1963.aastal seati sisse 8-klassiline koolikohustus. 1973. aastal oktoobris õppis Lööne 8-klassilises koolis 103 õpilast.
11. novembril 1973. a. alustas tööd vastvalminud Valjala 8-klassiline kool 114 õpilasega. Siis lõpetasid töö Sassi (Veeriku) ja Lööne koolid. 1976.aastal asusid Valjalga õppima ka Kallemäe kooli õpilased. Hiljem muudeti Valjala 8-klassiline kool Valjala 9-klassiliseks kooliks ja seejärel Valjala Põhikooliks. Pikki aastaid (1973 - 2001) töötas Valjala kooli direktorina lugupeetud õpetaja ja koolijuht Arvo Paiste.
Alates 2001.aasta septembrist töötab Valjala Põhikooli direktorina Aive Mõistlik. Koolis õpib 204 õpilast ja töötab 15 õpetajat.