VALJALA KIRIK
Olemasolevatel andmetel on Valjala kirik esimene Eesti alale ehitatud kivikirik, mida hakati püstitama ilmselt kohe pärast saarlaste alistamist 1227.aastal. Valjala algkirik oli väike kabelitaoline ehitis, mis koosnes nelinurksest ruumist, millele liitus poolringi kujuline apsiid, ja lõunaküljel asuvast käärkambrist. Algkiriku müüride alumine osa on säilinud praeguse kooriruumi seintes ja käärkambris. Kooriruumis on sellest perioodist säilinud algupärased seinamaalingud.
|
 |
 |
Tõenäoliselt kohe pärast saarlaste 1241.aasta ülestõusu ehitati kirikule juurde ühelööviline kolmevõlvikuline pikihoone. Senine algkiriku pearuum kohandati nüüd kooriruumiks, pikihoonesse ehitati kaitsekäik, mida mööda oli võimalik pääseda võidukaares 3 meetri kõrguselt algavale müüritrepile, sealt edasi võlvidele. |
1343.aasta Jüriöö ülestõusu ajal sai Valjala kirik tugevasti kannatada. Purustati apsiid ja mõlemad külgportaalid. Taastamistööde käigus ehitati uus kõrggooti stiilis polügonaalne apsiid ja müüriti kinni külgportaalid. Lõunatorn pärineb ilmselt 17. sajandist. Pärast Põhjasõda kaeti see kauni barokse kiivriga, mille hävitas pikne 1922.aastal. Olles ehitatud üleminekuajal, ühendab Valjala kirik endas romaani ja gooti stiili jooni. Romaani stiilis on ehitatud kõik kolm ümarkaarset portaali. Eriti esinduslik on rikkalikult dekoreeritud peaportaal, mille kaart ehib kaunilt töödeldud väänlev taimornament. Läänefassadi kaunistavad veel puhtalt tahutud vimperg ja roosaken.
Fotol on näha romaani stiilis lääneportaal. Esiplaanil Taani kuninganna Margrete II. Suvi 2001. Foto A. Külaots |
|
 |
Foto Valjala kiriku kooriruumist. Apsiidi akende teravkaarne raamistus on gooti stiilis ja on ehitatud Jüriöö ülestõusule järgnenud taastamistööde käigus. Vitraaz valmis 1980. aastate alguseks, autor on Dolores Hoffmann. Altar on aastast 1820. Vasakul on näha algkiriku säilinud müüre algupäraste seinamaalingute fragmentidega, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis (Filatov 1971). |
Tõeline vaatamisväärsus on Valjala kirikus asuv ristimiskivi, mida peetakse üheks Baltimaade unikaalsemaks raidkiviteoseks. Ristimiskivi on rikkalikult dekoreeritud, põhielemendina on kasutatud Reinimaa hilisromaanikale iseloomulikku väänlamotiivi.
Suvi 2001. Foto A. Külaots |
 |
