Valjala Põhikooli õpilaste õppereisid 2019. aasta kevadel

Kevadel toimusid jällegi meie kooli õpilaste traditsioonilised õppereisid.  Meie õppereise toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, tänu kellele said meie reisid toimuda sellises mahus. Lisaks toetati reiside toimumist ka kooli eelarvest. Suur aitäh neile selle eest.

Õppereisid algasid juba 20. aprillil. Nimelt külastasid 9. klassi õpilased sellel päeval Tolkuse raba. Seal osalesime Kabli looduskeskuse programmis „Üle luite rappa“. Programm tutvustas Luitemaa looduskaitsealale jäävaid luiteid ja muistse merelahe soostumise tagajärjel tekkinud Tolkuse raba. Uurisime luite ja raba mitmekesist elustikku, liikide omavahelisi seoseid. Õppisime milline tähtsus on soodel ja rabadel ning kuidas see inimest ja loodust mõjutab.

02.-03. juunil toimus 5.-6. klasside õppeekskursioon Kesk-Eestisse. Esimene peatus oli Pärnu jõel olev liivakivipaljand Tori põrgu.  Rääkisime nii selle tekkest kui ka sellega seotud legendidest. Vaatlesime ka Eesti sõjameeste mälestuskirikut ja selle ees olevat skulptuuri Püha Jüri võitlus lohega. Järgmiseks peatuspaigaks oli  Carl Robert  Jakobsoni talumuuseum Kurgjal. Seal tutvusime, kuidas toimib üks vana talumajapidamine. Tutvusime vanade kohalike loomatõugudega, saime neid loomi lausa käega katsuda. Samuti räägiti meile Carl Robert Jakobsoni elust ja tegevusest. Kohapeal sõime ka lõunat. Vaatlesime ka seal olevat Pärnu jõe tammi ja kalatreppi.
Teekond jätkus Palamusele. Tutvusime vastrenoveeritud muuseumiga. Osalesime õppeprogrammis „Koolitund teise talve lastele”. Osalejad said ülevaate kooliskäimisest Oskar Lutsu kooliajal. Igaüks sai osa usuõpetuse, rehkendamise, lugemise, laulmise ja kodumaateaduse tunnist. Mälestuseks kirjutasid kõik endale sule ja tindiga tunnistuse.

Edasi sõitsime  Laiuse poole. Vaatlesime  Laiuse voort. Külastasime ka Laiuse ordulossi varemeid Laiuseväljal. Teekond jätkus Mustveesse, kus käisime Peipsi järve ääres ja rääkisime järve tekkest ja arengust. Vapramad käisid ka järves ujumas. Peale seda sõitsime öömajale Kadrina mõisa hostelisse, kus oli hästi palju puukujusid pargis. Need kujutasid erinevaid lastesaadete tegelasi.
Teisel päeval Käisime Elistvere loomapargis, kus tutvusime sealsete asukatega. Giid rääkis, kuidas mingi loom oli neile sattunud ja milliseid tingimusi ta oma eluks vajab. Laste lemmikuks kujunes pruunkaru Karoliina. Edasi sõitsime Jääaja keskusesse Saadjärve ääres.  Seal saime teada, milline oli elu jääajal ja mis juhtus peale seda. Tutvusime nii pinnavormide tekke kui ka elustiku kujunemisega kuni tänapäevani. Kolmas korrus oli pühendatud keskkonnaprobleemidele ja säästvale eluviisile. Tore oli see, et paljusid asju sai oma käega katsuda ja ise proovida. 5. klassi õpilased osalesid aktiivõppeprogrammis "Eestimaa looduse lugu – jääajajärgne elustiku areng" ja 6. klassi õpilased "Jääaeg – Maa arengu lahutamatu osa".
Koduteel külastasime Lõhavere linnamäge. Viimane peatus oli Pärnu jõel olev liivakivipaljand Tori põrgu.  Rääkisime nii selle tekkest kui ka sellega seotud legendidest. Vaatlesime ka Eesti sõjameeste mälestuskirikut ja selle ees olevat skulptuuri Püha Jüri võitlus lohega Tagasiside reisist oli õpilaste poolt eranditult positiivne ja kõik õpilased väitsid, et õppisid reiside käigus palju.
Suur tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele  toetuse eest. Tänu sellele said meie õppereisid üldse toimuda sellises mahus.

5. – 7. Juunil   suundusid 7. ja 8. klass Põhja-Eestisse. Osalesime Alutaguse matkaklubi põlevkivi teemalises programmis, mis kestis  3 tundi. Programmi esimeses osas külastasime  Kohtla Kaevanduspark-muuseumi.  Seal saime teada, kuidas töötasid kaevurid maa all. Samuti selgitati kõike põlevkiviga seonduvat, nii kaevandamisest, kasutamisest kui ka põlevkiviga seonduvatest keskkonnaprobleemidest. Tutvusime ka uue  väljapanekuga endises rikastusvabriku hoones. Edasi sõitsime Aidu karjääri.  Seal tutvustatati 3 erinevat rekultiveerimise viisi. Sealjuures arutleti millised rekultiveerimise viisid on kõige kasulikumad majanduslikult, millised looduse taastumise seisukohalt, millised on põnevamad, millised võimalused veel võiksid olla. Sealt tulles tegime peatuse ka Kohtla-Järvel.  Õhtul tutvusime Põhja-Eesti klindiga Ontikalja läbisime sealse matkaraja ning vaatlesime Eesti kõige kõrgemat  Valaste juga. Päeva lõpus jalutasime Toila oru pargis, mis on üks Eesti liigirikkamaid. Seal tutvusime erinevate pargikujunduse elementidega ja Oru lossi kunagise asukohaga. Vapramatel oli võimalus ka ujumas käia Soome lahes. Öömajale suundusime Alujoa   puhkekülla. Seal saime ka kohapeal vaadelda maalilist Aluoja joastikku Mägara ojal.
Hommik algas sõiduga Sinimägedele, mis on juba oma tekkelt huvitavad pinnavormid. Külastasime ka Grenaderi mäe memoriaali, kus õpilased said uusi teadmisi Sinimägede lahingutest viimases maailmasõjas.
Edasi viis meie tee Narva läbi Narva-Jõesuu, kus tegime kõigepealt kesklinnas jalutuskäigu kesklinnas ja jõe kaldal oleval uuel promenaadil.  Narvas külastasime Hermani kindlust, kus saime uusi teadmisi ajaloost. Kindluse tornist avanes tore vaade nii linnale kui seda ümbritsevatele aladele, kaasa arvatud Narva veehoidlale.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Kuremäe nunnaklooster.  Tutvusime kloostriga, samuti Kuremäe püha tamme ja imettegeva allikaga. Kuremäel sõime ka lõunat. Teekond jätkus Kiviõli suunas, kus vaatasime uut ja vana poolkoksi mäge. Edasi kulges tee Uljaste järve ja oosi juurde.  Seal tuletasime meelde ooside teket. Rääkisime ka järvest, mis kujutab endast looduslikku paisjärve, sest  teiselpool oosi on maapind 5 meetrit madalamal kui järve veepind. Oli väga kuum ilm ja õpilased said ennast värskendada järvevees. Rakvere linn oli meie teise päeva viimane peatuspaik enne öömaja Eisma puhkekülla.                                                                                                                                                                      Kolmas päev algas jalutuskäiguga Viula mõisa pargis. Sealt suundusime Altja vanasse kalurikülla, kus tutvusime külamiljöö, vanade võrgukuuride ja Titekiviga. Järgmiseks sihtpunktiks oli Oandu koprarada. Sealt suundusime Palmsesse, kus sõime kohalikus kõrtsis lõunat. Tutvusime Palmse mõisa hoonega ja seda ümbritseva pargiga.

Selle ekskursiooni viimaseks peatuspaigaks sai Jägala juga. Seal saime vaadelda, kuidas vesi on kulutanud kanjonoru, juga ja selle astangul paljanduvaid kivimikihte.

3- ja 10. juunil käisid õppereisil algklassid. Nende sihtpunktiks oli sellel aastal Sõrve poolsaar. Reisi algul tutvuti  Salme viikingilaevade asukohaga ja leidudega, Sealt suunduti Kaugatuma pangale, kus räägiti Siluri ajast ja kivististest. Lõu majaka juures peeti piknikku. Tutvuti  Lõpe-Kaimri tankitõrjeliiniga. Edasi jätkus õppereis Viieristi õpperaja ja allikaga. Tutvuti Saarte Geopargi infostendiga  Sõrve säärel ja soovijad said ronida tuletorni, Vaadati ka Mõntu sadamat ja Anseküla majakat.