Kooli ajalugu

Valjala kooliajalugu algas üsna Rootsi aja lõpul (Rootsi aeg Saaremaal 1645—1710), kui kõigis Eestimaa kihelkondades pandi ametisse saksa soost koolmeistrid (köstrid), kes pidid noorele rahvale katekismust, lugemist ja kirikuviise õpetama. Kuni aastani 1790 polnud Valjalas ei koolmeistrit ega koolimaja, ajutiselt täitis koolmeistri e. köstri ülesandeid mõni lugeda ja laulda oskav talupoeg. Köstrikooli sai Valjala alles 1790.a. Siis ehitati Valjalga koolimaja ja koolmeistri kohale asus FR. L. Eichfuss.

Alles 19.saj. algul välja antud talurahvaseaduste (1816.a. ja 1819.a.) järel hakkas olukord kohalikus koolihariduses oluliselt paranema. 1824.a. oli Valjala kihelkonnas igas külas 1 kool, kokku 16 kooli, millest 13 olid n.ö. pühapäevakoolid, kus lapsi pühapäeviti tasuta õpetati. Ainult Jõõris, Haeskas ja Mäemõisas olid seaduses ette nähtud külakoolid, kuid koolimajad puudusid ka seal. 1824.a. oli Valjala koolide hingekirjas 549 õpilast.

1825.a. asutati Valjalas köstrikooli baasil esimene kihelkonnakool. 1840.a. oli Valjalas 17 külakooli, kus õppis 561 õpilast. Külakoolides õpetati peamiselt endise köstrikooli aineid: lugemist, katekismust, kirikulaulu. Õppetöö kestis 10. novembrist 10. märtsini, 1 päev nädalas. 1870. aastaiks töötasid külakoolid juba 2 päeva nädalas, laienes õpetatavate ainete hulk. 1874/75. õppeaastal õpetati Valjala külakoolis lugemist, piiblilugu, katekismust, laulmist ja ajalugu. Lisaks neile õppeainetele õpetati Jõõri, Tõnija, Sakla, Kõnnu, Koksi, Rahu, Reeküla, Võhksa, Kuiste ja Siiksaare koolides ka arvutamist. Töötas 18 külakooli, kus õppis 201 poissi ja 218 tütarlast. 20. saj. kahanes tugevasti külakoolide arv. Eesti Vabariigi algusaastail 1919 töötas Valjalas 9 algkooli. Eesti ajal 1920.a seadusega kujundati täielikult ümber Valjala koolivõrk. Tööle jäid 4-klassilised algkoolid Haeskas, Koksis, Löönes, Pahnas, Tõnijal, Uue-Lõvel, Vana-Lõvel.

Sassi ja Veeriku kool

Veeriku Algkool ehitati ümber endisest mõisahoonest, mis oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. a sügiseks ja oktoobrikuus asusid siia Pahna küla (praegune Kalju küla) ja Koksi küla koolid. Kool asus tööle Sassi Kuueklassilise Algkooli nime all. Koolijuhatajaks valiti senine Koksi kooli juhataja õpetaja Aleksander Rauts. Õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik.

Kool algas oktoobris ja lõppes mais. Koolipäev algas hommikul kooli saalis koraali laulmisega, sealt mindi klassidesse, kus algasid tunnid. Kooli ülalpidajaks oli Kogula vald. Koolil oli ka oma hoolekogu, kus arutati nii sisulist tööd kui majandusküsimusi. Näiteks jaotati kooli kassa sissetulekuid. Sissetulekud saadi koolitrahvidest (puudumised, suitsetamine, joomine ja muud korrarikkumised).

1931.a A. Rautsi surma järel valiti koolijuhatajaks Herman Muri, kes saavutas õpilaste hulgas kiiresti austuse ja lugupidamise.

1933. a suleti Tõnija kool ja liideti Sassi kooliga. Tõnija kooli juhataja- õpetaja Aleksander Rand määrati Sassi kooli õpetajaks. Samast aastast oli õpetajaks veel Linda Raev.

Kolmekümnendad aastad kujunesid Sassi kooli kuldajaks. Lisaks õppetööle tegutsesid kooli juures mitmed ringid. Koolilaste seas olid väga populaarsed aiandusring ja puhkpilliorkester. Lisaks veel laulu-, tantsu-, spordi ja näitering.

Saksa okupatsiooni ajal oli juhatas kooli Voldemar Tamm. 1945. a sügisest jätkas kool tegevust 7 klassilisena.

Pärast sõda oli kooli juhatajaks Liidia Tischler, õpetajateks Aleksander Rand, Aino Naagel, Asta Rand, Elfride Mähar, Erna Ristkokk. Sõda oli laastanud paljud kodud. Katkes paljude laste haridustee. Suleti kooli internaat, kadunud oli kooli hoolekogu.

1953. a nimetati kool ümber Veeriku 7-klassiliseks kooliks. Kuna õpilaste arv pidevalt vähenes, muudeti 1957. a kool 4- klassiliseks algkooliks.

1951. a tuli koolidirektoriks Leida Ritser. 1953. a tuli õpetajaks Maimo Noor (Kesküla)

1961. a sai direktoriks Margit Trei (Pärn), kes õpetaja Õie Mägiga (Sepp) olid koolis sulgemiseni 1972. aastal

Vana-Lõve ja Uue-Lõve koolid

1. märtsil 1898.a. avati Saaremaal Vana-Lõve 2-kl. Ministeeriumikool, mis iseseisva Eesti Vabariigi ajal muudeti algkooliks. Koolijuhatajaks oli Gustav Nurm.

Algul asus ministeeriumikool Vana-Lõve vallamajas, 1898. sügisel kolis kool sealt Valjala kiriku juurde üürimajja. Vana-Lõve ja Kogula valdade ühinemisel 1900.a. vabanes Vana-Lõve vallamaja hoone ja ministeeriumikool asus uuesti sinna. Kool oli ümbruskonnas parimaks kooliks ja ärksamad vanemad saatsid oma lapsed meelsasti sinna õppima, nii et peagi andis tunda ruumipuudus. 1912.a. ehitati koolile klassiruumide tarvis uus ruumikas maja.

Kallemäe kooli eelkäijateks olid algkoolid Vana-Lõve ja Uue-Lõve külades. Uue-Lõve 4-kl. Algkool loodi 1920.a. Võhksa, Siiksaare, Turja ja Sakla 3-kl. külakoolide baasil. Uue-Lõve algkool alustas tööd samanimelise küla mõisa härrastemajas. Koolimajaks oli vana varisemisohus kivihoone. Uue-Lõve algkoolis õppis lapsi ligi 100 (1.-4. kl.), Vana-Lõve algkoolis oli lapsi poole vähem (5.-6. klass). Nii oli 1939/40. õppeaastal Uue-Lõvel 88, Vana-Lõvel 38 õpilast.

Vana-Lõve koolis õppivad lapsed olid Uue-Lõve omadega võrreldes eelistatumas olukorras, sest nende ruumikas koolihoone oli ehitatud 1912. aastal.

1920. aasta algkooliseaduse järgi õpetati järgmisi õppeaineid: kodulugu, emakeel, laulmine, võimlemine, käsitöö, joonistamine ja joonestamine, aritmeetika, algebra, geomeetria, looduslugu ühes tervishoiuga, maateadus, ajalugu, kodanikuõpetus ja võõrkeel.

1928. aastal kehtestati uued õppeplaanid ja –programmid. Koduloole lisati kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Seda õppeplaani muudeti 1930. aastal: kodanikuõpetus ühendati ajalooga ja kõlblusõpetus usuõpetusega. Õpilasi hinnati kuni 1934. aastani märksõnadega “hea”, “rahuldav”, “nõrk”. Siis võeti kasutusele viieastmeline hindamine numbritega 1-5.

Vana-Lõve ja Uue-Lõve koolid (eriti esimene) olid Saaremaal heas kirjas, kuigi tuli töötada viletsates ruumides ning halbades tingimustes. Nii mõnegi õppetööd takistava teguri kaotas uue koolihoone valmimine Kallemäel 1940. aastal.

Kallemäe kool

Kallemäe koolimaja ehitustöö algas 1938.a. Ebaühtlase vajumise tagajärjel sattus aga maja kirdepoolne nurk varisemisohtu. Ka tuli ümber ehitada kanalisatsioon, sest vesi hakkas täitma keskkütteruumi ja keldreid. Ehituslaenu oli Kallemäe kooli jaoks võetud 25 000 krooni. Kallemäe uus koolihoone valmis 1940. aasta sügiseks. Septembriks olid koolitööks valmis vaid klassiruumid, ülejäänud ruumid olid veel lõpetamata. Ka koolimaja ümbrus oli korrastamata. Kuna aga koolis avati kohe 7. klass, tuli üks teise korruse ruum sedavõrd korda seada, et seal õppetööga alustada sai. 1941. aasta märtsis ehitasid ümbruskonna noormehed kollektiivse ühiskondliku töö korras võimla nii kaugele, et seal toimus esimene kinoetendus. Kooli nimetati algul Kallemäe Mittetäielikuks Keskkooliks, alates 1950. aastast Kallemäe 7-aastaseks, hiljem Kallemäe 7-kl. Kooliks. Esimesteks õpetajateks Kallemäe koolis olid 1940/41. õppeaastal koolijuhataja Anton Rauk ning õpetajad Joann Prooses, Linda Raev ja Margareta Žitikov. Suure Isamaasõja ajal oli koolihoones algul haigla (milles viibis küll vaid üks haige), hiljem Saksa sõjaväe moonaladu. Palju kooli dokumente kasutati sel ajal ahjude kütmiseks ja pakkimiseks. Sõja ajal läks kaduma kogu arhiiv, hävitati kooli raamatukogu ning kõik õppevahendid. Kallemäe kooli õpilaste arv oli aastail 1940-1950 pidevalt üle 100. 1940/41. õppeaastal oli koolis 162 õpilast. Sel õppeaastal avati 7. klass, ainuke kogu ümbruskonnas, mistõttu tuli Kallemäele õppima noori ka Lööne ja Kahtla piirkondadest. Õppimine 7. klassis oli vabatahtlik, seetõttu olid õpilased väga mitmes vanuses. Kõige vanem oli 20-aastane.

1960/61. õppeaasta oli Kallemäe Mittetäieliku Keskkooli viimane õppeaasta. 1961/62. õppeaastast tegutses Kallemäe kool uue nime all: Kallemäe 8-klassiline Kool. 1961/62. õppeaastal ehitati ja klaasiti kooli kasvuhoone, millest loodeti head tulu saada. Ehitati ka saun. 1962/63. õppeaastal rajati riietehoid, kööki tehti uus pliit, alustati klassiruumide juurdeehitamisega, puuriti uus kaev. 1963. aasta oktoobri keskel oli koolimajas tulekahju. 1964/65. õppeaastal sai kool uued tööpingid tööõpetuse ja füüsika-keemia klassi. 1965/66. õppeaastal valmis õpetajate maja, mis asus 100 m kaugusel koolimajast. Kooli näole ja tööle jättis oma jälje õpetajate pere, veelgi enam kollektiivi juht. 1961-65 juhtis kooli direktor Sergei Taimla, kes 1965. aasta sügisel suri. 1965-69 töötas direktorina Maimo Kesküla ning alates 1969. aasta sügisest praeguseni Arvi Liik. Lapsi käis koolis 14 erinevast külast. Kodumajandi kaugemad külad paiknesid 6-8 km kaugusel koolimajast. Internaadi õpilaste arv püsis stabiilsena neljakümne ümber. 1973. aasta sügiseks valmis Valjala alevikus suur uus koolimaja. Kuna see oli uus ja moodne, siis otsustati, et ka Kallemäe kooli õpilased suunatakse sinna õppima. Nii likvideeriti 1976. aasta suvel Kallemäe 8-klassiline Kool. Kooli ruumides alustas tegevust erikool, mis töötab edukalt tänaseni.

Lööne kool

1. oktoobril 1923.a. alustas tööd Lööne kool, mis koondas Valjala algkooli, Kõnnu ja Lööne külakoolide õpilased. Kool töötas 4-klassilisena kuni 1928. a-ni. Esimesteks õpetajateks olid Aleksander Mihkelson (1923-1925 koolijuhataja) ja Johanna Mihkelson 1923/24. a. 1945/46. õppeaastal muudeti kool 7-klassiliseks(Lööne Mittetäielik Keskkool). 1961. aastal avati katseliselt 8 klassi, alles 1963. aastal seati sisse 8-klassiline koolikohustus. Kuni 1967.aastani oli kooli direktoriks Helga Kuusk, siis tuli direktoriks Arvo Paiste. 1973. a oktoobris õppis Lööne 8-kl. Koolis 103 õpilast. 11. novembrist 1973 a. jäi 50 aastat lapsi mahutanud hoone tühjaks. Valjalga nn. Järve Põldamäele hakati kooli ehitama 1971.aastal. Planeerimised algasid aga juba 1968.aastal. Valjala kooli oli plaanis üle tuua nii Lööne kui ka Kallemäe kool. Viimane liitus 1976. aastal.

Spordielu Lööne koolis Põhiliseks spordialaks koolis oli kergejõustik. 1958.a. Orissaare rajooni kevadspartakiaadil võitis I koha Lööne kooli 11.-12. aastaste kergejõustikuvõistkond. Sellest ajast alates tuli Lööne kergejõustikuvõistkond alati esimese kolme sekka. 1962.a. algatas haridusministeerium pioneeride spordimängud. Poiste kergejõustikuvõistkond võitis nii maakonnas kui vabariigis I koha. Käidi üleliidulistel võistlustel Voronežis (9. koht 34 võistkonna seas). Hiljem võrsus koolist kolme aasta parim tüdrukute neljavõistluse võistkond. Tol ajal viidi igal aastal läbi spartakiaade, kus olid kavas kergejõustik, võrkpall nii tüdrukutele kui poistele, suusatamine, lauatennis, kabe. Neid spartakiaade võitis Lööne tihti. 1958.a. alustati koolis akrobaatika õpetamist ja see ring kujunes küllaltki edukaks. Võrkpall oli Löönes olnud läbi aegade tugev ala.

Valjala kool

11. novembril 1973 a. alustas tööd Valjala 8-kl. Kool 114 õpilasega. Direktoriks oli Arvo Paiste.

Esimesed õpetajad selles koolis olid Helmi Kaunis, Age Tammur (Kallus), Sirje Lember (Ots), Valve Kalmurand, Mai Paiste, Maie Raamat, Maimu Lember, Ilse Au, Selma Toom, Arvo Paiste, Helga Kuusk, Arvid Sink, Margit Pärn. Aastate jooksul on lühemat või pikemat aega töötanud koolis ligi 60 õpetajat, tänu kellele on haridust saanud 660 lõpetanut.

  • 1988.a. septembris muudeti kool 9-klassiliseks.

  • 1992.a. nimetati kool Valjala Põhikooliks.

  • Alates 2001.aastast töötab kooli direktorina Aive Mõistlik.

  • Õpilaste arv on olnud õppeaastati kõikuv. Suurim oli see 1997/98 õppeaastal – 252 õpilast. Klassikomplekte oli siis 12.

  • Suurim lend oli 2000.aastal, mil lõpetajaid oli 35.

  • Huvitav oli 1986/ 87 õppeaasta, kui kooli tulid lisaks seitsmeaastastele ka kuueaastased lapsed. Siis oli koolis kaks esimest klassi - I6 ja I7 .

  • 1988/89 õppeaastal “jätsid” õpilased ühe klassi vahele: II7 moodustasid 3.kl., II8 – aastased 4.kl. ja III 5. klassi. Nii kadusid topeltklassid.

  • 1974. aastal katsetati kaugõppe 9.klassiga, kuhu võeti õppima 12 õpilast.

  • Valjala kooli õpilased on aastate jooksul pidevalt osalenud maakondlikel aineolümpiaadidel. Aastaid on meie kooli lõpetajad pälvinud keskkoolide tunnustuse

  • EU logo
  • Ettevotlik kool LOGO 200

  • EL Sotsiaalfond horisontaalnemineenetlogo

JSN Solid is designed by JoomlaShine.com